JustPaste.it

Kohtuistung algab nagu koolitund. Kohaloleku kontroll võtab märkimisväärse aja. Kohtupingis istub 15 süüdistatavat, advokaate on veerandsada.

«Selle eest mulle palka makstaksegi,» kostab üksi 25 juristi vastu seisev riigiprokurör Vahur Verte.

Verte kutsub tunnistama anonüümse inimese, kes saab hüüdnimeks Anna Mironova. Advokaatidele idee anonüümsest tunnistajast eriti ei meeldi. Mainekas vandeadvokaat Küllike Namm püüab protestida, kuid tema katsed jäävad edutuks. Kohus annab loa.

Mironovaks nimetatu saalis ei viibi. Tema sume moonutatud hääl hakkab kostma vaid kõlaritest. Süüpingis istujate näod muutuvad pingsaks, iga detail kirjutatakse üles. Tunnistaja jutust selgub peagi, et salapärasel isikul on jõugu siseelust hämmastav ülevaade. Järjest oskab ta nimetada enamikku süüpingis istujaid nimepidi. Ometi jääb tema enese roll jõugus lõplikult saladuseks.

 

Katused ja vanemad

Tunnistaja väidab, et Tallinn on jaotatud piirkondadeks. Igal piirkonnal on oma vanem – justkui nagu linnavalitsuseski. Vanema ülesanne on tagada diileritele narkootikumid, samuti tegeleda nende igapäevaste probleemidega. Vanemal on omakorda järgmine vanem, kes suhtleb juba jõugu liidritega. Hierarhia vastu eksida ei tohi.

Probleeme võib põhjustada näiteks see, kui mõni konkureeriv jõuk tuleb diilerilt või vanemalt oma noosi küsima ehk maksu nõudma. Sellisel juhul üritatakse sotid konkurendiga selgeks rääkida. Kaitset konkurentide eest nimetatakse katuse pakkumiseks.

Seesuguseid arveteklaarimisi tuleb ette tihti, sest head diilerid on hinnas. «Kui inimene toob head raha sisse, siis tema eest võideldakse,» kostab Mironova. Selgub, et säärastel juhtudel üritatakse asja lahendada pigem nõuga, mitte jõuga – omavahel vesteldakse.

Üldse on «kultuur» paigas. Tunnistaja jutust selgub, et kõigis grupeeringutes kehtivad samad kirjutamata reeglid. Näiteks toob ta esile põhimõtte, et omavahelisi asju ei klaarita kunagi purjuspäi. Kes kirjutamata reegleid rikub, võidakse jõugust välja visata. Vahel karistatakse siiski ka rusikatega. Kusjuures võib juhtuda, et Kemerovo eest viib karistuse täide näiteks Okunevi jõuk. Nii on lihtsam jälgi segada ning koostöö grupeeringute vahel toimib hästi. Ka võivad nad omavahel diilereid jagada.

Kui inimene toob head raha sisse, siis tema eest võideldakse.

Diileritelt, kes peavad kuus teenima vähemalt 500 eurot, liigub raha vanematele, vanematelt järgmisele lülile ning sealt juba liidritele.

Veel räägib Mironova, et Kemerovo jõuk pidas koosolekuid tavalistes Tallinna restoranides. Üks asus Pae tänaval, teine kuskil mujal Lasnamäel. Väidetavalt nägi tunnistaja pealt, kuidas ühes sellises restoranis 50-eurostes ühiskassa raha jagati.

Küsimusele, milleks sellist raha kasutatakse, vastab tunnistaja, et seda läheb tarvis siis, kui mõni grupeeringu liige peaks trellide taha sattuma. Säärasel juhul antakse talle raha nii vanglapoes käimiseks, sigarettide ostmiseks kui ka õigusabikuludeks. Raha liigutatakse jälgede segamiseks pereliikmete abil.

Advokaadid läksid närvi

Tunnistaja jutust tuleb välja, et kuritegelikku raha kasutatakse ka advokaatide palkamiseks ning juristid aitavad vangidele viia sõnumeid lähedastelt.

Selle peale ärrituvad peaaegu kõik saalis viibivad advokaadid.

«Me lähme nüüd juba üle piiride! Nimetage konkreetselt, kes nii teinud on. See puudutab meie kutse-eetikat,» hüüab vandeadvokaat Namm. Tunnistaja konkreetseid juhtumeid ei nimeta.

Juristid asuvad kolleegide kaitsele ja pärivad prokurörilt aru, milleks on vaja seda kõike rääkida. Prokurör Verte selgitab, et niisugune käitumine näitab, et liikmed jäävad grupeeringuga seotuks ka siis, kui on juba trellide taha sattunud. Veidi muigavat kohtunikku prokuröri vastus rahuldab.

Üksikasjalikumaks ei saa tunnistaja minna, sest kardab, et tema isik tuleb välja.

Advokaadid jätkavad protestimist, püüavad tunnistaja usaldusväärsust ja asjakohasust küsimuse alla seada, sest neil pole teda ristküsitledes võimalik suurt midagi teada saada. Prokurör viitab järjepidevalt allika isiku kaitsmisele.

«Kindlasti on see keeruline olukord, kus konkreetseid asju rääkida ei saa,» nendib Verte Postimehele. «Seetõttu ei saagi anonüümne isik olla võtmetunnistaja ning pakkuda peamisi asitõendeid.» Prokurör lubab, et kohtu silmis vettpidavamad asitõendid alles tulevad.