Eesti veofirmad on pahased, et peavad Narva piiripunktis täis koormaga mitu päeva ootama, samal ajal kui «väljavalitute» tühjad autod lubatakse hetkega Venemaale. Piiripunkt on teatud seltskonnale erastatud, kahtlustavad nad.
Eesti veofirmasid ühendava Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp on pärast mitme ministeeriumi poole pöördumist kirjutanud emotsionaalse kaebekirja suisa peaminister Jüri Ratasele.
Ta ähvardab selles Eesti riiki suure kaebenõude ja lausa Euroopa Kohtuga, kui probleemile ei leita kiiremas korras lahendust. Kuldkepp on kindel, et Narva piiril toimub «keskastme ametnike omavoli» ja täiesti ebaseaduslik ühtede soosimine teiste arvelt.
Taustaks olgu öeldud, et pärast 2007. aasta pronksiöö sündmusi hakkas Venemaa oluliselt piirama veoautode arvu, mida nad Eestist üle piiri lubavad. Praegune kvoot on Kuldkepi sõnutsi kuni 55 veoautot ööpäevas. Vedajate hinnangul oleks tegelik võimekus peaaegu neli korda suurem. See tähendab, et kuna nõudlus on kõva, tuleb vedajatel end läbi pressida.
Siit hargnebki autovedajate assotsiatsiooni mure. Nad süüdistavad, et umbes viimane pool aastat lasevad Narva piiripunkti töötajad parema meelega üle just teatud tüüpi Eesti vedajaid, eelkõige neid, kes sõidavad tühja autoga Venemaale. Kuna nende kontrollimine käib oluliselt kiiremini ja lihtsamalt, täidavadki nemad kogu kvoodi.
Selline suhtumine tekitab Kuldkepi sõnul ülimalt ebavõrdse olukorra, kus ühed saavad üle piiri viie minutiga ja teised vedajad, kel koorem pungil ja kelle tollikontroll võtab rohkem aega, peavad järjekorras ootama mitu päeva. Aga just koormaga autod on need, mis ekspordivad ja viivad kaupu Venemaale, kasvatades sellega Eesti majandust, märkis Kuldkepp.
-Kaubavahetus muutub mõttetuks
«Sisuliselt on Eesti-Vene piiriületus erastatud eraettevõtetele, kes teenivad kontrollimatult teiste piiriületajate arvelt,» on Kuldkepp kindel. Ja seda on tema hinnangul teinud piiripunktis töötavad «keskastme ametnikud», kes eksitavad ministreid ja talitavad omakasu silmas pidades, nii nagu väljavalitud ettevõtetele kasulikum on.
Ta ei soostunud nimetama ettevõtteid, kelle huve teenitakse, küll aga ütles, et need on firmad, kes lähevad tühja autoga Venemaale ning tulevad sealt gaasi, metalli ja puidujäätmetega tagasi.
«Antakse eelis tühjadele autodele, mis ei tegele ekspordiga. Mis kuradi nali see nüüd on siis? Miks peavad teised nende pärast mitu päeva järjekorras passima?» küsis Kuldkepp. «Eesti piir oleks nagu erastatud. Piiriületusjärjekord on erastatud. Soositakse teatud gruppi. See on ennenägematu!»
ERAA president ja transpordiettevõtja Einar Vallbaum tunnistas samuti probleemi ja ütles, et ebavõrdne kohtlemine tuleb lõpetada. Tema sõnul oli kunagi kokkulepe, et üle piiri lubatakse kordamööda viis tühja ja viis täis autot, mis tagas kõigile võrdsed võimalused, aga «nüüd on asjad päris sassi läinud».
Ta lisas, et Eestist tühjalt minevad veokid jõuavad gaasi, metalli ja puiduga kuni viis korda üle piiri käia, samal ajal kui ekspordikoormaga Eesti vedaja ootab endiselt üht piiriületust. «Sellisel kaubavahetusel pole enam lihtsalt mõtet,» on ta kindel. «Vedajad on väga pahased. See on täielik bardakk ja annab kogu meie veondusele suure löögi.»
Ta tõi välja, et nurinat ei kosta mitte ainult Eesti vedajate hulgas, vaid ka teised Euroopa veofirmad on hakanud küsima, miks on Narva piiri ületamine nende jaoks nii pikk ja vaevaline protsess.
Kuldkepp ja Vallbaum võtavad oma pöördumise kokku: praegune olukord aitab teatud seltskonnal parasiteerida riigi saamatuse arvelt. Kui maksu- ja tolliamet olukorda ei paranda, pöörduvad autovedajad Euroopa Komisjoni poole ning seejärel kaebavad Eesti riigi Euroopa Kohtusse.
-Amet: vedajate väited ei pea paika
Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhataja asetäitja Ants Kutti vastas karmile kriitikale, et nad ei ole kellelegi mingit eelisjärjekorda loonud.
Vastupidi, nad on teinud tühjadele veokitele eraldi järjekorra, et nad ei venitaks kaubaga veokite piiriületust, kus kontrollimine ja tolliprotseduurid võtavad paratamatult kauem aega, lisas Kutti. «Eraldi rajad tühjadele veokitele on piiriületustel laialt levinud. Eesti eripära on, et järjekord on virtuaalne.»
Kutti lükkas ümber vedajate väite, nagu piiraks Venemaa piiriületust Narva ja Ivangorodi vahel 55 veoautoga ööpäevas. Maksuameti statistika järgi väljus mullu Narva piiripunkti kaudu päevas keskmiselt 68 veokit. Poolel päevadest aastas ulatus nende arv 80 veokini.
Siiski on nad Kutti sõnul vajadusel valmis veel kord autovedajatega kohtuma, et arutada, kuidas võimalikult efektiivselt tagada nii kaubaga kui ka tühjalt sõitvate veokite piiriületus.